Kas bonus, auto ja lisatasud arvestatakse palgalõhe arvutamisel?

Peaaegu iga hüvitis kuulub tasustamise mõiste alla

Boonus, automeel ja lisatasud arvestatakse loonivahega arvestamisel reeglina, sest direktiiv mõistab tasustamist väga laialt. Direktiivi (EL) 2023/970 artikkel 3 määratleb tasustamise tavalise alg- või miinimumpalga, millele lisanduvad kõik muud soodustused, mida töötaja saab oma töösuhtega seoses — rahas või esemelises vormis, otseselt või kaudselt, kindlalt või muutuvalt. Boonus on muutuv rahaline tasustamine, lisingauto on esemeline soodustus ja toelatav tasu on täiendav osa, mis lisandub põhipalgale: kõik kolm vastavad sellele määratlusele.

Mis määratlusest puudub, on erand palkaosakute jaoks, sest need on ebaregulaarsed, käivad eraldi määruse alusel või ei moodusta palga püsivat osa. Direktiiv ei vaata hüvitise vormi ega nime, vaid püstitab küsimuse, kas see tuleneb töösuhtesest. Puhtad kulurahad — summad, mis kompenseerivad tegelikult tehtud kulusid ja ei ole seega töötegevuse vastutasu — asuvad mõiste piiril, kuid direktiivi tekst ise ei selgita seda erinevust loenduriga, mis näitab, mis arvestatakse ja mis ei. Selle platvormi kutsealase kontrolli ja arvutusdemograafia puhul lähtutakse seega eeldusest, et töösuhtega seotud palkaosakuid arvestatakse ning erandeid tuleb iga komponendi kohta eraldi põhjendada.

Kus see asub: direktiivi artikkel 3 ja 9

See lai tõlgendus tuleneb otseselt direktiivi (EL) 2023/970 artikli 3 määratlusest. See määratlus on aluseks sellele, mida sama direktiivi artikli 9 aruandesse kaasatakse: aruanne käsitleb tasustamise erinevusi meeste ja naiste vahel, ja nende erinevuste arvutamise aluseks olev tasustamise mõiste on seega artikli 3 lai mõiste, mitte palkaosakute piiratum nimekiri.