millised palgaandmed peaksin ma nüüd juba koguma hilisemaks

Töötasu laiemas tähenduses, töötaja ja funktsioonikategooria kohta

Hilisema aruandluse jaoks on otstarbekas juba nüüd koguda andmeid töötaja täieliku töötasu kohta, mitte ainult brutopalga kohta. Direktiiv kasutab töötasu laiaulatuslikku määratlust: lisaks baaspalgale hõlmab see ka muutuvaid ja täiendavaid elemente, nagu boonused, lisatasud ja muud hüvitised, mida töötaja saab oma töösuhtega seoses. Kellel on praegu kaasas ainult paljad palgaandmed, jääb hiljem puudu osa sellest pildistu, mida aruandlus nõuab.

Lisaks on kasulik seostada töötasu funktsioonikategooriatega ja sooga, kuna aruandlus käsitleb erinevust naiste ja meeste töötajate vahel rühmades, kes teevad võrdset või samaväärtset tööd. Ilma funktsioonikategooriate jaotamiseta ei ole hiljem hästi võimalik anda tagasi, millised töötasud on omavahel võrreldavad. Millised andmed peavad palgalõhe aruandes olema? käsitleb edasi selle aruandluse täpset ehitust; siin käib jutt andmetest, mida võiks juba nüüd koguda. Samuti on kasulik kindlaks teha, kas tegemist on aruandlusega filiaaliga või kogu organisatsiooniga, vt pean ma palgaerinevuse aruannet jaotiste kaupa esitama või kogu organisatsiooni jaoks, sest see määrab, millisel tasandil andmed hiljem kokku tuleb panna.

Kust see järgneb: direktiivi artikkel 3 ja artikkel 9

Direktiivi (EL) 2023/970 artikkel 3 annab töötasu määratluse, ja see määratlus määrab kindlaks, millised andmed on asjakohased kogumiseks. Sama direktiivi artikkel 9 kirjeldab, mida aruandlus lõpuks peab sisaldama, sealhulgas palgavahe naiste ja meeste töötajate vahel kategooria kohta. Hollandi rakendusesindlused, mille kohta Sotsiaalasjade ja Tööhõive Ministeerium avalikustab teavet, võivad seda veelgi täpsemalt täpsustada.