Kehtib Prantsuse palgaläbipaistvuse seadus välismaa tööandja suhtes?

Jah, tõenäoliselt küll — kui personal töötab Hollandis

Välismaale registreeritud tööandjale, kellel on Hollandi personaliga, ei arvestata tööandja asukohta, vaid seda, kus töösuhted tegelikult toimuvad. Direktiivi (EL) 2023/970 artikkel 2 määratleb kohaldamisalad kui avaliku ja era sektori tööandjad, ilma et seaksid tööandjale endale rahvuslik- või asukohanõudeid. See näitab, et organisatsioon, mis on registreeritud teises riigis, kuid on palkamisel personaliga, kes Hollandi alal töötab, seisab silmitsi Hollandi direktiivi rakendamise nõuetega niipea, kui see jõustub — samamoodi nagu Hollandi tööandja.

Käesoleval ajal ei muutu see praktikas veel palju. Hollandi seadusettepaneku (36949) menetlemine Teise Kambri juures on alles käimas, ja selles sisalduvad kohustused ei kehti veel era tööandjatele, sõltumata sellest, millises riigis need asuvad. Avaliku ja poolaviku sektori tööandjatele kehtib aga teisiti: kuna direktiivi ülekande tähtaeg on juba möödunud, võivad need olla juba otseselt direktiivi sätetega seotud personali suhtes, kes Hollandi alal töötab, isegi kui organisatsioon asub mujal. Kes kuulub sellesse kategooriasse ja peab alustama objektiivse ametijagamisega, võib seega omada vähem aega, kui seaduse eesmärgiline kuupäev näitab.

Leidukoht: kohaldamisala artiklis 2 ja seadusettepaneku 36949 seisund

Et tööandja asukohta määratletakse töökoha järgi, mitte registreerimiskoha järgi, tuleneb direktiivi (EL) 2023/970 artikli 2 laiahaardest, asukohast sõltumata sõnastusest. Et era tööandjate kohustused Hollandi alal ei kehti veel, kuid avalike ja poolaviku sektori tööandjate suhtes võib olla juba otseseaduslik mõju, tuleneb seadusettepaneku 36949 seisundist: see on esitatud, kuid veel vastu võtmata, samas kui direktiivi ülekande tähtaeg on juba läbi saanud.