Milliseid nõudeid seadus esitatab ametijärjestamisele?

Neli objektiivset kriteeriumit määravad klassifikatsiooni

Ametialane hindamine põhineb neljal kriteeriumil: oskused, pingutus, vastutus ja töötingimused. Need on kriteeriumid, mida kasutatakse ametite omavaheliseks võrdlemiseks, et määrata, kas need on samaväärsed — mitte ametinimetus, mitte seda personi staazi kes ametit täidab, ja mitte seda, mis on organisatsiooni siseselt senini tavapärane olnud. Nõue on, et kriteeriumid oleksid objektiivsed ja soosüngad: need ei tohi otseselt ega kaudselt ühte sugu eelistada. Näiteks klassifitseerimissüsteem, mis nõuab füüsilist pingutust käsitleda raskekaalu all, kuid vaimset koormust vaid kergelt, võib anda ebaühtlaseid tulemusi ametite vahel, mida enamjaolt täidavad mehed või naised.

Sellel kohustusel ei ole alampiiri töötajate arvu osas — see kehtib palgastruktuurile kui sellisele, mitte alates teatud ettevõtte suurusest. Hollandis töötavate eraisikute tööandjate jaoks pole see veel kehtiv kohustus: direktiivi transpooniv seaduse ettepaneku on Teise Koda juures ja peab saama mõlema Koja heakskiidu. Avaliku ja poolavalikku sektorit käsitletakse teisiti, kuna direktiivi transpoonimise tähtaeg on juba möödunud ja riigil kui tööandjal võib siin juba otsene kohustus olla. Kes hakkas juba nüüd ametialast klassifikatsiooni nende kriteeriumite järgi rakendama, ei jookse ette millegi ees, mis võib muutuda: kriteeriumid ise on direktiivis paika pandud, ainult moment, millal kohustus eraõiguslikele tööandjatele kehtib, pole veel kindel.

Direktiivi 2023/970 artikli 4 lõige 4

Neli kriteeriumit on sõnadega kirjas direktiivi (EL) 2023/970 artikli 4 lõikes 4. Piiri puudumist tulenevad samast sätest: kus direktiiv seab töötajate minimaalarvule nõudeid, nagu teabeandmise puhul, on see selgelt nimetatud — palgakriteeriumite puhul sellist piiri pole. Hollandi seaduse ettepaneku seisu saab jälgida Teise Koda seaduste ettepanekute lehelt.