Mida tähendab, et Prantsusmaa on palgaläbipaistvuse tähtaja vahele jätnud?

Erinevused on jäänud saavutamata, kuid seadust pole veel vastu võetud

Direktiivi ülevõtmise tähtaeg lõppes 7. juunil 2026 ja see kuupäev on möödunud, ilma et Erinevused oleks direktiivi riiklike õigusaktidega üle võtnud. Eelnõu, mis seda peaks reguleerima — palgakaitse direktiivi ülevõtmise seaduse eelnõu, number 36949 — esitati Teisele Kamarale 21. mail 2026, kuid plenaardebaatti ei ole toimunud ja hääletust pole peetud. Seejärel peab seda hindama ka Esimene Koda. Valitsus taotleb seaduse jõustumist 1. jaanuaril 2027, kuid kuni seadust pole vastu võetud, ei kehti eelnõuest tulenevad kohustused erasektori tööandjatele. Seega ei muutu praegu midagi selles, mida tavaliste tööandjate peavad seaduse järgi tegema.

Kaks nüanssi on siin oluline. Alates ülevõtmise tähtaja möödumisest peavad kohtud riiklikku õigust võimalikult palju direktiiviga kooskõlas tõlgendama, ja tööandjad avaliku ja poolavalike sektori alal võivad teatud tingimustel juba otse direktiiviga seotud olla — direktiiv toimib nimelt mitte otse erasektori tööandja ja töötaja vahel, vaid riigi enda suhtes. Lisaks nihkub kogu Erinevuste aruandlustekalender aasta võrra võrreldes sellega, mida direktiiv ette näeb: kus direktiiv nimetab suurimate tööandjate puhul 2027 esimeseks aruandlusaastaks, jääb Erinevuste esimene aruandlus 150 töötajaga tööandjatele 7. juunil 2028, mis käib 2027. aasta kohta.

Põhjendus: direktiivi artikkel 34 ja eelnõu 36949 staatus

Et tähtaeg on möödunud, tuleneb direktiivi (EL) 2023/970 artiklist 34, mis nimetab ülevõtmise tähtajaks 7. juuni 2026. Et Erinevuste seadus pole veel vastu võetud ja milliseid kohustusi seepärast pole kehtivad, tuleneb eelnõu 36949 staatusest Teises Kojas. Erinevuste erinev aruandlustekalender tuleneb samast allikast, koos direktiivi artikli 9 lõigete 2 ja 3-ga.