Kas võite kandidaadilt endiselt küsida, kui palju ta praegu teenib?

Ei, palkalolevusuurivuse direktiiv lähtub keelust: tööandjad ei küsi enam taotlejalt tema praegust palka ega palka varasemal tööandjal. See kehtib mitte ainult otsesele küsimusele vestluses, vaid ka kaudsestele viisidele, nagu CV väli, kus viimane palk on kohustuslik, või küsimus värbamisbüroo kaudu, kes teie nimel informatsiooni kogub. Keeld ei puuduta ainult küsimust endale. Ka aktiivselt kasutatavaid palgaandmeid, mis teil juba on olemas – näiteks sama kandidaadiga varasemal juhul – ei sobi selle reegli eesmärgiga. Selle mõte on selles, et pakkumine, mis põhineb sellel, mida keegi varem teenis, säilitab olemasolevad erinevused, selle asemel et neid murda. Sellepärast mainitakse vakantsis vajalikku palgavahemikku ja keeldu palga kohta küsida ühes hetkes: üks annab tugiosa, teine takistab, et jutt palgavahemiku ümber ei liikuks endisele palgale. ## Mis loetakse palga küsimiseks Otsene küsimus "kui palju te nüüd teenite" on selgeim juhtum, kuid praktikas on erinevaid variante. Palgasoovituse küsimine võrguühenduses võetava vormi osana, viiteallikate kontroll, mis hõlmab ka tasustamist, või värbaja, kes "tahab hinata", mis inimene on harjunud – need kõik on sama küsimuse erinevad kujud. Hindamise seisukohast on vähe vahet, kas küsimuse esitab teie ise või väline büroo, kes teie nimel värbab; vastutus värbamismenetluse eest ei muutu, kui kolmas osapool vestlust viib. Kus on oluline vahe, on praeguse või varasemat palga ühel pool ja kandidaadi palkasoovist teiselt poolt. Küsimine, mis summa inimene selle ametkoha eest teenida soovib, on teistsugune vestlus kui küsimine, mis ta praegu teenib. See vahe on enamikule HR-meeskondadele käepärane, kuid nõuab, et taotlusvormi ja vestluse juhendid oleksid sellele teadlikult üle vaadatud – näiteks standardne väli "praegune palk", mis on vormi osaks olnud juba aastaid. ## Miks see ei ole seotud töötajate arvuga Teisiti kui aruandluskohustus, mis kehtib alates sajast töötajast, kuulub palga küsimise keeld kohustuste hulka ilma piiranguteta. See tähendab, et kaheksa inimesega installatsioonifirma tegeleb sellega sama hästi nagu kolmesajaliikmelised organisatsioonid. Sama kehtib vakantsis vajalike palgavahemike ja nõude kohta, et valikukriteeriumid oleksid sootuks neutraalselt sõnastatud. Need kolm punkti puudutavad otseselt värbamismenetlust, ja just seal on tahtmatu hälbe oht suurim, sest vakantsite tekstid ja taotlusvormi sageli järgi kasutavad aastaid muutmata. Kas konkreetne küsimus, vormi väli või vestluse seadistus sobib reeglisse, oleneb täpsest sõnastusest ja funktsiooni kontekstist. Seda ei saa üks üldine lause hõlmata, ja liikmesriigiti kohaldamine pole mõnel juhul veel paika pandud. Oma situatsiooni jaoks on seda mõistlik kontrollida juristiga või direktiivi täpse tekstiga EUR-Lexil. ## Mida võite juba nüüd üle kontrollida Enamiku KKA-de jaoks on see peamiselt olemasolevate vormi uuendamine: taotlusvorm, vestluse küsimuste loend ja juhised välistele värbamisbüroodele, kui nendega teie töötate. Kes soovib näha, kuidas see on seotud muude kehtivate kohustustega, ilma piiranguteta töötajate arvu suhtes, leiab ülevaate [[LINK:/kennisbank|teadmusbaasist teema kaupa]]. Seal on iga punkti puhul lühivastus koos viidetega ametliku tekstini. Kuna palkküsimus, palgavahemik vakantsis ja sooliselt neutraalse kujunduse kriteeriumid kuuluvad sageli samasse teksti, on praktiline vaadata konkreetset vakantsi ka seoses. [[LINK:/check|Vakantsi kontroll]] ülevaatab teksti nende aspektide kaupa ja annab juurde hinnangu, tasuta ja ilma kontota. Järgmiseks etapiks – funktsioonide klassifitseerimine ja tasustamispoliitika, mis vakantsi taga peab olema – leiate [[LINK:/hoe-het-werkt|payria tööviisi selgituse]] lehelt. Kas soovite täielikku ülevaadet sellest, mis teie organisatsioonis kehtib ja mis mitte, kaasa arvatud samani jõudmine sajani töötajani ja sellega seotud aruandluskohustus? Tasuta täitmiskontroll annab selle ülevaate paaril minutil ja [[LINK:/prijzen|tellimuste lehel]] näete, mis muutub, kui teil on vaja ka väljatöötamist ja malle.