Milline viga on kõige levinum
Palgalõhe aruandlus kasutab kahte eraldi kalendrit: üht perioodil, mille kohta te andmeid kogute, ja teist perioodil, millal te sellest teatate. Kõige tavalisem viga seisneb selles, et tööandjad neid kahte ajasid segamini ja arvavad, et mõõtmisperiood ja aruandluskuupäev on samad. See toob kaasa andmeid vale perioodi kohta, aruandlus, mis valmib liiga hilja, või töötajate arvu loendamist vale ajal.
Sageli ei tähenda tulemus seda, et aruandlus üldse ei õnnestu, vaid et see tehakse ajapuuduse tingimustes koos andmetega, mida on hiljem raske põhjendada. Kes teab õigel ajal, milline periood loeb ja millal see periood lõpeb, vältib seda probleemi suures osas.
Miks on kaks kalendrit
Määrus teeb tahtlikult vahet ajahetkel, millal palgalõhe fikseeritakse, ja ajahetkel, millal see tulemus avalikuks tehakse. Mõõtmisperiood on periood, mille jooksul tasustamisandmeid kogutakse ja võrreldakse. Aruandlusperiood on periood, mil saadud andmeid tuleb esitada või avaldada. Nende kahe vahel on aeg, mis on ettenähtud andmete kontrollimiseks, kategooriaid ümber vaatamiseks ja vajaduse korral selgituseks.
Just see aeg on koht, kus asi valesti läheb. Ettevõtted näevad aruandluskuupäeva kui hetke, millega plaanitakse, ja unustavad, et mõõtmisperiood on juba lõppenud. Kes siis alles andmeid koguma hakkab, mõõdab tegelikult teist perioodi kui see, mille kohta teatada tuleb.
Kuidas viga praktikas tekib
Kolm olukorda korduvad pidevalt. Esimene on see, et ettevõte järgib raamatupidamisaastat mõõtmisperioodina, mitte juhiseid, mida määrus ettenähtud. See erinevus võib tunduda väike, kuid see mõjutab iga kategooriat ja igat sellest tulenevat arvväärtust.
Teine on töötajate arvu loendamine. Kas ettevõte kuulub aruandluskohustuse alla, sõltub personalimahust kindlaksmääratud ajal, mitte päevast, millal keegi selle uurima läheb. Ettevõte, mis jääb napilt alla või napilt üle piiri, võib eksida, kasutades muud kontrollhetke kui see, mis kehtib.
Kolmas on see, et HR-osakond ja finantsosakond järgivad kumbki oma kalendrit. HR töötab personaliaastaga, rahandus maksualastega, ja keegi pole määratlenud, kummal on aruandlusele eesõigus. Kuni see erinevus selgele tuleb, on mõõtmisperiood sageli juba möödas.
Mida see tähendab teie andmete kategooriate jaoks
Kaks kalendrit mõjutavad ka viisi, kuidas funktsioonid on kategooriatesse jagatud. Kategooriate muutus mõõtmisperioodil raskendab gruppide võrdlemist: kas erinevus tekkis reaalsest tasustamismuutusest või seetõttu, et inimesed paigutati vahepeal teise kategooriasse? Kes funktsioonid paneb samaväärsete kategooriate sisse enne mõõtmisperioodi algust, vältib seda küsimust suures osas. Lisateavet selle kohta leiate funktsioonide jaotamise ja samaväärsete tööde selgitustest.
Kuidas te seda väldate
Praktikas toimib kõige paremini, kui fikseeritakse kaks kalendrit eraldi, omades omaette kuupäeva mõõtmisperioodi lõppemiseks ja aruandluse enda jaoks. Pange need kaks hetke nii HR kui finantside plaanidesse, nii et keegi neist ei jää tahtmatult kokku oma raamatupidamisaastaga.
Samuti on mõistlik määrata eelnevalt, milline on personalimahu loendamishetkest, ja see iga aasta samal viisil teha. Nii kujuneb välja stabiilne, korratav töötoimetus püsiva aastase pingutsuse asemel.
Kas teie ettevõte kuulub praegu aruandluskohustuse alla ja milline periood on teie jaoks kehtiv, saab määrata paar küsimust esitades. Paaril küsimustele vastates näete, kus te praegu seisate, ilma et selleks vaja oleks kontot. Kes tahab täpselt teada, kust kasutatavad tähtajad ja piirid pärit on, leiab selle kasutatavate allikate seletusest.
Lõpuks
Kaks kalendrit ei ole kõrvalline, vaid hea põhjendatud aruandluse alus. Kes need varakult lahti hoiab, säästab endale hiljem peavalu, mille andmed enam sobivad. Kui te kahtlete, kas teie planeerimine vastab õigetele perioodidele, vaadake teadmusbaasi või tehke tasuta kiirkontroll, et näha, mis teie ettevõttele kehtib.